Jõulude päritolu

Piibli järgi kinkisid kolm ida tarka Jeesuse sünni puhul kulda, viirukit ja mürri ning kummardasid teda aumärgina selle inimpäästja ees. Sellest sai alguse jõuluvana lastele kingituste tegemise komme. Briti lapsed panevad jõululaupäeval kamina äärde pikad sokid, uskudes, et jõuluvana sõidab öösel hirve seljas korstnast alla ja toob neile sokke täis kingitusi. Prantsuse lapsed jätavad kingad ukse taha ja paluvad Pühal Imikul kingidesse jõudes kingitusi panna. 25. detsember on Gregoriuse kalendri järgi päev, mil kristlased mälestavad Jeesuse sündi, mida tuntakse jõuludena. Jõuluhooaeg algab 24. detsembril ja lõpeb järgmise aasta 6. jaanuaril. Jõulupühade ajal korraldavad kristlased erinevatest riikidest suurejoonelisi mälestustseremooniaid. Jõulud olid algselt kristlikud pühad, kuid inimeste erilise tähelepanu tõttu on neist saanud rahvuspüha. See on riigi uhkeim puhkus ja seda võib võrrelda uue aastaga, sarnaselt Hiina uusaastaga.
Läänlased kasutavad jõuluvärvidena punast, rohelist ja valget
Festivalide päritolu
päritolu
Jeesuse sünni mälestus
Räägitakse, et Jeesus jäi Püha Vaimu läbi rasedaks ja sündis neitsi Maarjale. Jumal saatis sõnumitooja Gabrieli unes Joosepile prohvetlikult kuulutama, et ta ei lükkaks Maarjat tagasi, sest ta oli vallaline ja rase, vaid abielluks temaga ja paneks lapsele nimeks Jeesus, eesmärgiga päästa inimesed patust.
Kui Maarja oli sünnitamas, andis Rooma valitsus korralduse, et kõik inimesed peavad deklareerima oma registreeritud elukoha Petlemmas. Joosepil ja Maarjal ei jäänud muud üle, kui järgida. Kui nad Petlemma jõudsid, oli juba hämar ja kahjuks ei õnnestunud neil kahel ööbimiseks hotelli leida, ajutiseks peatumiseks oli saadaval vaid üks tall. Sel hetkel oli Jeesus sündimas. Nii sünnitas Maarja Jeesuse ainult sõimes. Jeesuse sünni mälestuseks määrasid hilisemad põlvkonnad 25. detsembri jõuludeks ja pidasid igal aastal Jeesuse sünni mälestuseks missa.